Kuna ma ei tea, kellele seda rääkida, pajatan siin kurva seiga.
Tulin hoonest ja nägin, et üks loom oli kõnnitee peal. Ta lihtsalt istus seal kössitõmbunult. Loomal oli kõhtu külmaks tegev välimus. Kuna mul oli plaan maja kõrval infot salvestada, põiklesin verdtarretama-panevast loomast mööda. Senikaua kui maja kõrval oma asjadega toimetasin, kuulsin möödaminejatelt loomaga seonduvaid ütlemisi. Küllalt rahvarohke kõnnitee, osad lapsed. Vaatasin, et kahju küll, kui olin oma asja lõpetanud. Mina ei saa siin midagi teha... Siis aga tuli mõte. Hakkasin passima... Lõpuks leidsin sobiva hetke, kus oli aeg ennast liigutada. Ta oli soe ja pehme. Ma kõndisin kiirelt temaga vaikse nurga poole, endal keskendunult hambad kokku surutud. Paremat ma poleks tema jaoks teha saanud. Ta oli vigastatud ja paranemist minu arvates polnud... Vaatasin teda ohutust kaugusest, ei sipelnud, ei liighatanud. Oli 100% lahkunud. Kuna sain nüüd loo välja räägitud, loodan, et ei pea öösel nuttes voodist välja kargama vaid saan rahulikult magada. Saan nüüd edasi elada ja ei pea mõtlema sooja loomakese saatuse üle.
0 Comments
Your comment will be posted after it is approved.
Leave a Reply. |
Isehakanud IT SPETSIALIST ja tööstusautomaatik.
Kui usud, et ulatusliku automatiseerimisega ja tööst keeldumisega jõuad kaugele, siis oleme sarnased <3 [email protected] Archives
October 2019
Tähtsamad postitused:
Robootiliste protsesside automatiseerimine kaed-vaba-reziim.html urlipikkjuur.weebly.com/blogi/kuidas-tehases-ellu-jaada Robotkäpp Categories |