Kuigi lõputöö on juba ammu tehtud, tahan üles kirjutada, mis ma seal täpsemalt tegin enne, kui see meelest läheb.
Tegin toote testimiseks alguses puitlaastplaadist prototüübi, mille peal katsetada toote aluseks oleva mudeli töökindlust. Kasutasin märkmeteks alguses Onenote, siis Evernote’i, tabeliteks Excelit, kirjaliku osa jaoks Wordi ning modelleerimiseks Fusion 360 tarkvara ning jooniste jaoks AutoCADi. Graafiliste märkmete tegemiseks telefonil kasutasin Sketches Pro äppi. Arvutipõhilise töö lihtsustamiseks kasutasin kasutajaliidese automatiseerimistarkvara Macro Recorder, PhraseExpress ja Mouse Recorder. Ilma nende programmideta poleks töö valminud. Töö valmimine võttis palju aega ja pühendumist. Lõpptulemusega olen rahul. Kui peaksin oma lastele õpetama, kuidas lõputööd teha, siis võin neile anda häid soovitusi, milist tarkvara kasutada. Pildil (all) on siis küllalt keerukas töökulg, mille pidin üles visandama, kuna peas läks asi sassi. Üleval lõputöö objekt, see idee, siis idee alusel tehtud 3D mudel, millest väljuvad harud. Joonistepakk oli mõeldud graafilise osa esitamiseks õpetajatele, detailid tekstilise osa esitamiseks õpetajatele ning juurdelõikus masinjooniste jaoks seadmetele täitmiseks. Mälupulk oli viis, kuidas masinjoonise seadmele sai esitada. Minu arust on elektroonilisel vihikul see eelis, et sellel on isetoimivusvõime, mida klassikalisel paberil pole. Näiteks kui kirjutate paberile numbreid, siis oleks ju loogiline, et paber arvutab need ise kokku, mitte ei pea hakkama mingisse eraldi seadmesse trükkima või mingeid blokke üksteise alla või kõrvale kirjutama. Kuna kool läbi, otsin nüüd meeldivat tööd. Sobilik töökoht oleks mulle, mis nõuaks füüsilist pingutust, kuna olen varasemalt pikemalt sellisel töökohal töötanud ja tol ajal sai igasugu pulli teha - ühesõnaga olen harjunud. Arvuti taga tööd hetkel ei soovi. Head pilvisust <3, Urli Pikkjuur
0 Comments
Jõudsin lõputööga napilt kuid tasavägiselt tähtajaks valmis.
Praktilise osaga oli sama palju möllu kui teoreetilise osagagi. Kui töö väljamõtlemine, skitseerimine, modelleerimine ja ideeline viimistlemine oli raske vaimupingutus, siis selle tootmine, tegemine ja ehitamine oli sama raske ajupingutus. Kõik see jeblamine erinevate seadmete ning pinkide vahel ja pealepassimine, millal seade vabaneb. Lihtsalt naljakas, kuidas üks asi saab nii kaua aega ja tööd võtta. Ei taha mingit halapostitust teha, aga ilgelt äge oleks, kui saaks öelda, et davai, otsi mulle sobivad kruvid välja vastavalt mudeli mõõtmetele, käi poes hingedel järel, mine tee värviplaneering ära ja mine lükka programm tootmismasinasse. Aga jah, seda kõike pidin ise tegema, mis oli väga väsitav. Tulevikus tahan rohkem kasutada meeskonnatöö eeliseid ja kui meeskonda ei teki, masinrobotite abi. U. Olen nüüd lõputööga graafikust maas. Oleks pidanud olema rohkem tehtud. Mahajäämuse põhjust on, et olen kõike püüdnud teha arvutis, mis on kümme korda keerulisem kui käsitsi tehes.
Koolis olen saanud inimesi appi küll kutsuda, kui midagi on vaja olnud ja on saanud asja ära teha. Kuid kuna olen kuiv inimene, siis antakse niipalju nagu vaja ja mitte rohkem. Kuid teha on palju ja aeg pressib ligi, pean kõik ise ära tegema. Olen vaikne ja tagasihoidlik inimene ja kõva häälega oma õigust taga nõudma ka pelgan minna. On tegelikult üks põhjus, miks olen konstantselt-järjepidevalt teinud kõike nutiseadmes/arvutis. Kuna olen tehniline, kuiv, algoritmidel põhinev inimene, siis tavaliselt ma seltskonda ei kuulu. Kuid ma pole robot. Tahan hoopis nii heaks saada, et suudan informaatika ja aktsiooni-süsteemid enda kasuks tööle panna. See ongi põhjus, miks olen kogu aeg arvutis. Kutseka õpetajatele see pole meeldinud, kuid olles meediaga kursis, on oodata häid lahendusi. Tean, et taolised süsteemid on väga keerukad ja tean ka, et kui tahta nendega kursis püsida ja osata kasutada, pean väga palju õppima. Siis oleks keegi, kes tuleks mulle appi, puhastaks mu eest sodi, aitaks asju hoida, aitab välja pakkuda lahendusi. Ja ei küsiks, miks sa ei räägi ja kuidas nädalavahetus oli. U. Tere. Aega on kulunud ja pole päris jõudnud blogiga tegeleda. Ametis lõputöö tegemisega ja ikka tundub, et klassikaaslased on oma tükiga vb ettepoole jõudnud. Aga samas avaldub enda tööga üha uusi nüansse, millega vaja tegeleda. Näiteks toorikumaterjal tuli õhem kui planeeritud ja nüüd vaja korrigeerida, et ei jääks inetuid vahesid. See kõik nõuab aega, kuid tükk peab korralik olema. Kuna mu lõputöö põhineb ühel mudelil, siis iga mudeli muudatus lükkab teised asjad nihkesse. Seega pean oma mugavustsoonist välja tulema ja tegema tööprotsessiks mingid abinõud. Saan aru, et rahvast hullutab automatiseerimine, kuid klassikaline näide on see, et seod mingi klahvikombinatsiooni lindistatud hiireklikkimistega. Mu põhitööriistaga on ka probleem - nimelt see läks tuksi. Loodetavasti mitte midagi hullu, peaks olema tarkvaraline. Praegu olen ringi mänginud vanemate arvutite peal, kuid nende aeglus on ikka märkimisväärne. Muidu vaatan, et solaariumisse polegi vaja minna, kuna päike on välja tulnud ning proovisin juba ära, et maa ligidal saab ka suhteliselt külma ilmaga päevitada, kuna alumine pool on saunalinas soojas. Kooli lõpp läheneb ja rahalised varud suht nullis. Peab väga nivelleerima ja ehk müün osa oma tehnikast maha, kuna vaja mõningaid asju teha, mis on esmajärjekorras. Natuke tunnengi ennast liiga innovaatilisena ja saakski end kord rahulikumalt tunda. Igatsen juba ühte normaalset jalgratast - sellist nagu teistel on. Ei taha kogu aeg silma torgata. Aga samas otsin ka tööampse, et saaks ikka oma riistvaralist külge hoida. Räägime, Urli Pikkjuur |
Isehakanud IT SPETSIALIST ja tööstusautomaatik.
Kui usud, et ulatusliku automatiseerimisega ja tööst keeldumisega jõuad kaugele, siis oleme sarnased <3 [email protected] Archives
October 2019
Tähtsamad postitused:
Robootiliste protsesside automatiseerimine kaed-vaba-reziim.html urlipikkjuur.weebly.com/blogi/kuidas-tehases-ellu-jaada Robotkäpp Categories |